Biofumigatsiooni ja bioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine kartulihaiguste tõrjel

Periood 16.04.2012−15.11.2014   

Projekti partner Eesti Taimekasvatuse Instituut

Projekti rahastati Maaelu Arengu Kava meetme 1.7.1 raames 139 270 eurot

Projekti raames uuriti kolme Eesti jaoks uudset kartuli saaki ja kvaliteedi vähendavate mugulahaiguste tõrje meetodit, kus ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid:

  1. Mullas esinevate ja paljunevate haigustekitajate populatsioonide vähendamine biofumigatsiooni meetodil;
  2. Taimede kasvu stimuleerivate bioaktiivsete ainete kasutamine võimaldamaks vähendada pestitsiidide kulunorme ja minimeerida pestitsiidide negatiivset mõju taimede kasvule ja arengule;
  3. Mulla reaktsiooni mõjutavate ainete kasutamine hariliku kärna nakkuse vähendamiseks;

Läbiviidud uuringu põhjal võib kartulil hariliku kärna esinemise vähendamiseks kasutada eelviljaks sisseküntavaid ristõielisi kultuure (raps, valge sinep), kuid tuleb arvestada, et mugulate kärnaga nakatumine sõltub sordi resistentsusest ning kasvuaegsetest ilmastiku- ja mullastikutingimustest. Biostimulaatori Tecamin Raze kasutamine mugulate puhtimiseks kiirendas kartuli tärkamist ja algarengut ning andis usutavalt suurema mugulasaagi. Tecamin Raze kooskasutamisel keemilise puhisega Monceren G vähenes viimasest põhjustatud kasvusurutis.   Väävelväetise Brimstone 90 kasutamise katsete tulemuste põhjal võib öelda, et hariliku kärna tõrjevõtted võivad ühel aastal mõnes piirkonnas õnnestuda ja teisel mitte, kuid üldine soovitus on valida oma põllule harilikule kärnale vastupidav sort ja mulla pH ei tohiks olla kõrgem kui 6-6,5.
Mugulate koore kvaliteeti kahjustava hariliku kärna suhtes osutusid uuritud 25 sordist haiguskindlamateks Mariska, Piret ja Anti.

Projekti täitjad: Mati Koppel, Aide Tsahkna, Lea Naritsd, Krista Nurk

 

Kohtspetsiifilise kartuli-lehemädaniku tõrje ning niisutusvajaduse monitooringu süsteemi rakendamine kartuli kvaliteedi parandamiseks ja omahinna optimeerimiseks

Periood 1.03.2011−30.11.2013

Projekti partner Eesti Taimekasvatuse Instituut

Projekti rahastati Maaelu Arengu Kava meetme 1.7.1 raames 107 117 eurot

Projekti eesmärkideks oli:
agrometeoroloogiliste automaatilmajaamade andmeil töötava internetipõhise kartuli-lehemädaniku prognoosi ja tõrje võrgustiku käivitamine lehemädaniku tõrje optimeerimiseks;
kartulile mullas kättesaadava niiskuse kasvuaegsete muutuse monitooring Eesti erinevates piirkondades niisutusvajaduse ja niisutussüsteemide rajamise majanduse otstarbekuse väljaselgitamiseks.

Projekti raames loodi 13 automaatilmajaamal põhinev agrometeoroloogiline vaatlusvõrk kartuli-lehemädaniku riski ning niisutusvajaduse monitooringuks. Automaatilmajaamadega seotud portaal Fieldclimate.com ning seonduvad programmid ja juhendmaterjalid tõlgiti eesti keelde. Eesti erinevates piirkondades viidi läbi põldkatsed  kartuli-lehemädaniku riski programmide töö hindamiseks ja mullaniiskuse seireks automaatilmajaamade vaatlusvõrgus. Jõgeva katsepõllul rajati detailsemad põldkatsed programmide täiendamiseks Eesti spetsiifilise informatsiooniga kartulisortide lehemädanikukindluse ja fungitsiidide efektiivsuse kohta.  

Automaatilmajaamade ja kartuli-lehemädaniku riski programmide kasutamise tulemusena optimeeriti pritsimiskordade arvu ja aega. Kolme aasta tootmiskatsete kokkuvõttena tehti võrreldes tavapraktikaga 0,4 pritsimiskorda vähem, vastavalt paikkondlikule kartuli-lehemädaniku riskile varieerus tehtud pritsimiste arv 3 vähempritsimisest kuni 3 enampritsimiseni. Kõigi katsekohtade kokkuvõttes andis ilmajaamapõhine kartuli-lehemädaniku tõrje võrreldes tavapaktikaga suurema saagi ja/või vähem kasutatud fungitsiidide tulemusena enamtulu 242 eurot hektari kohta. Maksimaalselt saadi enamtulu 1373 eurot hektari kohta. 

Kahel aastal kolmest jäi ühes kolmandikus katsekohtades vähemalt kolme nädalase perioodi jooksul mulla niiskusesisaldus kartulile optimaalsest sisaldusest madalamal ning kartulikasvu tagamiseks oli vajalik täiendav niisutamine. Maksimaalseks niisutusvajaduseks oli Jõgeval 2013. aastal 264 mm kasvuperioodi jooksul.

Projekti täitjad: Mati Koppel, Terje Tähtjärv, Arne Raidvere, Kalvi Tamm, Laine Keppart

Alternatiivsed meetodid kartulit kahjustavate traatusside tõrjel

Periood 1.03.2020−28.02.2023

Projekti partner Eesti Maaülikool

Projekti rahastatakse  Maaelu Arengu Kava meetme 16.2 raames 234 475,66  eurot

Projekti eesmärgiks on kartulikasvatuses olulist kahju põhjustavate traatusside tõrjeks efektiivselt toimivate alternatiivsete tõrjevõtete väljaselgitamine.  Kartulit kahjustavad mitmed traatusside liigid. Efektiivseks tõrjeks peavad rakendatavad tõrjevõtted olema liigspetsiifilised, arvestades antud piirkonnas esineva liigi leviku- ja arengubioloogiaga. Projekt viiakse läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning nelja Eesti erineva piirkonna tava- ja mahekartulikasvataja koostööna. Tõrjevõtete efektiivsuse tagamiseks on esmase tähtsusega kartulipõldudel esinevate traatusside liigilise koosseisu ning ajalise ja ruumiline varieeruvuse väljaselgitamine. Teadus- ja tootmiskatsetes hinnatakse entomopatogeensete seenpreparaatide ja nematoodide efektiivsust traatusside tõrjel, kesksuvise mullaharimise mõju traatusside arvukuse vähendamisele ning traatusside prognoosimudeli SIMAGRIO-W sobivust Eesti tingimustele.  Projekti konsultantideks on kaastud 2019.aastal lõppenud rahvusvahelistes traatusside tõrje alastes projektides ARGE Drachtwurm ja ElatPro osalenud Austria ja Saksamaa teadlased.

Projekti täitjad: Mati Koppel, Anne Must, Enno Merivee